Ameerika Ühendriikide matemaatikateadlane ja ühiskonnakriitik James Lindsay selgitab sotsiaalmeedia postituste lõimes, kuidas toimib progressiusklike "strateegiline kommunikatsioon" ehk ideoloogiline ajupesu. Tegemist on sisuliselt manamisega.
Vanasti kutsuti olukorda, kui keegi sattus [marksistliku] dialektilise operatsiooni keskele äranõiutuseks. Või teiste sõnadega "nõiaringi" (wizard's circle) keskel olemiseks.
Kui keegi satub nõiaringi, siis on ta kadunud. Inimene ei suuda selle vastu võidelda ja suure tõenäosusega aitab sortsil saavutada selle eesmärke.
"Tõeline" nõiakunst joonistab ohvri ümber maagilise ringi ja teeb asjadest arusaamise, mis jäävad väljapoole nõia seatud raame, võimatuks kõigile ringi sees olijatele. Selliseid inimesi kontrollivad nõiad. Need inimesed on kadunud. Nad on kas kasulikud idioodid või nõiduse kütkes kaasosalised.
Nõiaring on millegi kindlasse raami sättimine; olukord, kus inimese ja sündmuste vahele seatakse lääts. Kes kontrollib raamimist, kontrollib raamistikus olevaid inimesi. Nad on nõiduse võimuses.
Raamidest vabanemine tähendab nõiduse murdmist ja ringist väljumist. Need kolm asja on samased. Seda võib ka nimetada punase tableti manustamiseks [tablett "Matrixis", mis avas Neo silmad].
Nõia [dialektilise] raami lõhkumine on ainus asi, mida inimene saab teha, kui taha tahab oma peaga ja enda huvides mõtelda. Kes tahab nõia kontrolli alt pääseda ja muutuda teadlikult iseseisvaks, peab vabanema kõigist nõia seatud raamidest.
Nõiakartelli ainsaks peatamise viisiks on teha võimalikult paljudele inimestele selgeks, et nad peavad murdma neid suunava nõiduse.
Loitsud lükkuvad üksteise otsa, millega tagatakse, et kui inimene vabaneb ühest, imetakse ta kohe uude nõiaringi. Teadlikud inimesed nimetavad seda vahest "praegu-tähtis" (The Current Thing; vahelduvad suured narratiivid. Eile oli selleks koroona, täna Ukraina, homme midagi muud).
Salaagendid/"inimhingede insenerid" manavad selliseid loitse igal võimalusel ja igast suunast. Nad peavad seda tegema. See tähendab inimeste mõjutamisel iga võimaluse ära kasutamist.
Raamistiku kontrollimisega püütakse inimesed lõksu.
Mõned näited:
Diskursused on lingvistilised raamimised. [Suured ülevalt alla kehtestatud teemad on sõnade/keele kaudu inimeste kindlasse raamistikku surumine.] See on postmodernism.
Inimese sotsiaalne keskkond on tema sotsiaalne raamistik, millest johtuvad ka enese alandamise seansid. [Valged jalgpallurid põlvitavad musta kurjategija "mälestuseks".]
Sõnadega manipuleerimise kaudu inimeste suunamine midagi tegema (gaslighting) on inimese psühholoogilise raamistiku ärakasutamine.
Need on loitsud.
"Draamakolmnurgaks" nimetatud olukord on hea näide ühte tüüpi nõiaringi kohta. Viidatud artikkel "Libaajakirjanikud ja presstituudid!" selgitab nähtust pikemalt.
Sellised aktivistide manatud loitsud järgivad tihti konkreetset narratiivi ülesehitust: kangelane-ohver-kurjam.
Neid esitatakse sellisel viisil inimeste raami surumise eesmärgil: ohvrid, kurjamid ja inimesest saab kangelane kui ta täidab sortsi käsku.
Suur osa pahempoolsete propagandast kasutab sellist loitsude vormi.
Siin on üks näide, millele ma osutasin eile õhtul:
Lindsay: Pahempoolsete ringkonnas suure tähelepanu saamiseks, peamiselt robotite seas, kasuta ära kogu säutsus lubatud tähemärkide arv väljamõeldise loomiseks, mis kasutab kangelase, ohvri, kurjami tegelaskujude kaudu psühholoogilist nügimist, mille eesmärgiks on sihtmärgi mustamine ja petuskeemide tähtsustamine. Peale seda KUTSU INIMESI TEGUDELE JA TEE SEDA AINULT SUURTE TÄHTEDEGA!
Erica Marsh: "POMMUUDIS! Elon Musk, maailma kõige rikkam inimene, kutsus senaator [Elizabeth] Warrenit lugupidamatult senaator Kareniks [Karen – hüüdnimi tüütule ja näägutavale inimesele] ja ütles, et Warren meenutab talle "vihast emmet". See juhtus peale seda kui senaator tegi ettepaneku muuta kallutatud maksuseaduseid, et kehtestada miljardäridele, nagu Musk, suuremad maksud. SÄUTSU EDASI KUI SA TOETAD SENAATOR WARRENIT!
Struktuur on selgelt aru saada.
Näete, tema on ohver. Talle tegi halba see kurjam. Levita sõnumit, et kurjam häbiposti naelutada ja teha lõpp sellisele kurja tegemise viisile.
See on otse kirjutatud maha pahempoolsete dialektilisest loitsuraamatust.
Teine näide:
Kliimamuutused hävitavad Maad (ohver). Liha söömine põhjustab kliimamuutuseid (kurjam). Hakka veganiks ja jaura oma sõprade ning perekonna kallal nii kaua, kui ka nemad liha söömise ära lõpetavad ning planeedi ära päästavad (nii sünnib kangelane).
Igas loitsus on erinevad maagilised sõnad, mida tuleb teadvustada ja kõikjal korrutada, et oleks võimalik raamistikku (nõiaringi) konstrueerida ning hallata. Nõiaringis asumist võib võrrelda mullis olemisega ja läbi mulli maailma vaatamine moonutab kõike.
Pahempoolsed ja eriti "ajakirjanikud" on robotid või stsenaariumid (ka käsuread/skriptid), millesse on jutupunktid sisse kodeeritud. Näiteks võib tuua "PR" ja "kõige rikkam inimene" (richest man). Vaadake ise. See on näide, kuidas režiim toimib. See on päris suur saavutus, kui inimesed hakkavad kellegi stsenaariumi järele käituma. See on enesekohane/ennast peegeldav hüper-/võltsreaalsus.
Erinevate korporatiivse meedia ajakirjanike säutsud. Allikas: Titter/@ConceptualJames
Toimetas Karol Kallas